1.


Tu’ukyïts ja të’ëts etjoojt y’etjoojt’aty, mëët ja kyë’m jujky’äjtïn jïts ja tuu’wääk ja tuu’wejtsk, ejxïm ja pejk tsop uk mëj tsäkumu’xpë – tsop tuu’wääpëts ja’ nayïte’n yyïkxëtijy- miti’ pyëjkji’kpy ja määnëk; nayïte’nts ja’ tyuu’way. Wä’äts nyïkaxi’iky sää ja yëny takuu’m uk sää mum ja määtsä’ nyaymukyïyïtë; ëë’pyts ja’ jam’ampy Jo’kxpoj’äm. Yë’ naytatuu’wäwïyï uk yïktun ja ujts miti’ pëjtëp, jïts ja xëëw tpat’ejxtë, ja’këjxp ku ja’pë ujts ejtp nyïkumïtë jam’ampy Jo’kxpoj’äm ku jam yyontë Xuxypoj’äm.


 

2.

Kuyë’ëy ja jïtun jïts këjxp myë’ëty. Kujkxyëëw mpoo’kxt omiti’pë mëj kujp ujtspatki’ijy, jïts ka’ ja nääjx mtsä’ïyït. Jää’myats –naypajïtëjtïyïpts ja xakäk jate’n än pu’kijxy jïts nïke’exy tyïktany ja tyuu’ mää’jaty nyaxy niyjate’n sää ja “J” yyïkjä’äy.


 

3.

Tyimy jaa ku jyäjtä’äkwä’äny, ja jää’y miti’ yyïkxëtejtëp beduinos tyemwïnpejttëp ja tsääj miti’ niynïtäjy jïts tpëktë ja määnek miti’ nyïkijxy yyïktää’n ja koots xux. Ja ayuujk tuu’yë’ëpyëtë jam mää ja et näxwii’ny miti’ yyïknaymujkïyïp ja Nëwempït et mëët ja Estados Unidos t’ïjxä’ätë ja kuxk ääy jïts nayïte’n ja tsääjts ääy jïts jam jë nëëj akii’tyï twï’uuktë. Jajpts ja tuuj y’akii’tyï uujts oojk’ajpy –ääy jëp’äm- jïts jajp y’ity kawïnääk xëëw ku jo’kx et uk xuxy et tyupëjy. Jäjtknïxï jïte’n tii yïktu’np: Jajpts ja të’ëts etjoojt tpëjkji’iky jë nëëj mää jyäwï kyayïkjëp’ijxy jïts nay ka’ jyäwï tnänky’ejxwä’änyïyï. Ka’ nuko mnänkyjotkëxïyït ku x’ïjxaaxyënäxt mää jïte’n ja nëëj yu’utsy y’ity, nay ka’ nuko mnë’mt ku nimää ja nëëj kyatyimy’ity. Ja’yï x’ïjxä’ät ku jyäjtäkt jïts ku ja xëëw jyajxnït jïts iiy jaak kajaa mnïtänïyït ja nëëj miti’ mpäätp jïts ka’ nuko wyïntïkë’ëty ku m’anuu’kxït ku ja’ x’ïjxä’ät. Tyimy juunjatyts ja tëëtsï iiy nyaxy: ja’yï ja’ tyïkatsy jïts jawaantëkï kyaxë’kkojmï. Yämts ja të’ëts etjoojt ja xëëw tyïkjäjwïnpity kakeey jë ejx. Jaajts mejts jïte’n të mtany akujk’ääjy mää tuki’iyï y’iky.


 

4.

Tu’uk ja avión ja soltäät ana’mpë Edwin Zolnier pën jajp Estados Unidos tunp pëjkp ojts atsu’ujkyï tyïknaxkïtä’äky jam Sonora të’ëts etjoojt ku wïnaty y’ayoo’npäätwä’äny. Kuts ojts yyïkpääty kyïmakoxk xëëw ja Zolnier, nëë’m ja’ kuïk ja pejk tsop-mëj tsäkumu’xpë- ojts jujky yyïk’ityïyï. Ku yïkxon n’uk’ejxïnt, ëyts jujky n’ejtïnt mëët muum ja tsop jë nyëëj, ja’yï jïte’n tsyëkyïyï jïts yïkxon nnïjää’wï’ant miti’ jïte’n ëytunp jïts miti’ ka’. Pä’ämtunpts muum ja tsop jë xyixy jïts jë nyëëj jïts akuwänï tsyokïyït ku tsëyïtyääjk myïkmïnëjkxt ku xjëë’kxt uk x’uukt. Ka’ts muum ja tsop myïk’ookïyït, ja’yï kajaa mpä’ämtunïyït. Tii kuwänï mpatu’np: ja’yï xjëë’kxt uk xwï’uukt jë tsop pïnë ja tëëtsï jyawï myïk’ookwää’nïnïp. Pä’äm tunpts ja tsop miti’ yyïkxëtejp saguaro jïts órgano. Jate’n ja’yï. Nay ka’ts tyumjate’nï ja pejk tsop. Jaaktyimytseptäkp ja’ ku niytumjate’n t’ejxt may a tsop. Ka’ts jïte’n ja’yï x’ïjxä’ät ja tsop naxpypë jïts takujts, kuwänï tsyëkyïyï ku x’ejxkäpt, ja’yï pawïnmay ja kujp. Ja kujp miti’ kaxë’kp sää jë “J”, ja’ts ja seris jää’y tya’äjkxmäjtstëp, ja’ ja’yï yïkta’ejxkäjpp ja tsop miti’ jïte’n jujky myïk’etïyïp. Ku xpäätt ja ëypë tsop, kutsujktu’ut mëët jë tsujx uk jë tsääj jëpxuu’ny; ka’ nuko xjëp’ejxt ku jajp tyajëtpy xpäätt jë nëëj. Tutä’äky wïnmay, wïtsuk ja pyoop xixy miti’ jajp tyajëtpy. Pu’uy. Ja’yï wïxeets. Ïjxtsuj ja xixy ku të xwïxee’tskixy. Ka’ xjëënt. Poo’kx, nats’uukï. (Kuts nuko jë majääw xjatunwä’äny ku të xjëë’kx’apäätï ja tsop, tsojkts ja’ jate’nyï tyïkëëkyojmït yäm apïsää xjapääty). Pïnë m’ëëtswänp jyäwï ku ja ujts xjii’kxy, atskontä’äk aptuujy pïnë mää xpääty (ëy ja’yï xkonyu’utst nuko ku ka’ nyï’any). Kuts ja’ xyaa’mnït ëy tyimy jawaanï, jaakmëjkts ja’ jyäwït, “tsujxkjää’wïp” ka’ sää muum ja ujts miti’ jëjktsyïm njii’kxyïntëp, jamyïmts jïte’n ja’ jaak yuu’nk xnatsjëënït.


 

5.

Ëyts mejts ee’px xëëwïn mjujky’ätt ëy ka’ tii xjajii’kxy. Tyimytïkäjtskojmïpts ku ja mne’kx ka’ tii xtuk’uukt. Jëë’kx ja täättsä’äm, ja tsop tëëm miti’ yyïkxëtejp saguaro jïts órgano, ja kupyijxy jïts ja cholla, ëy ja’yï waanï mjanëëjmë’ëyïyï.

Jaats än etjoojt ja mëj täättsä’äm jïts ja tsop órgano jë tyëëm tsyäjptsï jïts ja kyujp wyïkä’äyy. Tsuu’nkïpts ja täättsä’äm ja’yï ka’ ja kyujp wyïkä’äy. Kuts ja’ xwïko’nt jïts xpëjkït ja kyujp, nuko jëëjktsyxï jïte’n ja’. Nïtsek tuki’iyï.


 

6.

Ku yyïkwï’ijxy ja jujky’äjtïn uk ja o’ojkïn, ëyts nïtuki’iyï nyë’mtët kuïk “ja jëjktsy’äjtïn ka’ myatsyëy.” (nay jate’nts ja tsujjaaky jyaty ku tyuu’aty, uk kyutääy’aty uk tyajujky’äjtïn’aty-ka’ tu’ukyï myatsyëy- pïnë ka’ y’ëyï x’uukt, xjëë’kxt uk xxajt, tyimy jajate’nï “ka’ts ja tsujjaaky nuko nïkon”.) Tiits jïte’n tuu’nïyïp, majtsk ajpky wïnää’nyïnts wyïnpity ku npawïnmää’yïnt sää ja tsop jyäwï. Ku ka’nïm xyä’äjknëëj ëyï kawïnääkts ja tsop jë nëëj tmëët’ättë, nayïte’n jë xapät. Jatïkoojk, tii ja’yï ntuu’nïnp: ja’yï xjëë’kxt uk x’uukt jë tsop pïnë ja tëëtsï jyawï myïk’ookwää’nïnïp. Jää’kyäp, jëë’kxmäts, tanï’ejx. Ja pejk tsop jyäwï jaak’ëy miti’ ja kyujp kujo’ojkïn, ja’yï jawyeen yïkxon x’ejxkäpt jïtsnïm xjëë’kxt. Pïnë ka’ yïkxon xnïjäwï pïnë ja’pë ujts jïte’n të xpääty, nayta’akonïyï waanï ja xyixy, jää’kyäp yïkxon wïnetnïmts xnats’uukït. Niyjate’nts ja’ jyäwït sää ja ujts miti’ njii’kxyïntëp ja’yï jaakmëjk, jaaktsujxkïm. Ïjxtsuj tuki’iyï miti’ nuko wenkïm jää’wïp uk nuko tä’äm uk miti’ jyäwï myïkyukxëjpïyïp uk mtyimyyïk’ëëtswää’nïyïp. Awejx kujpk oorï’an jïts x’ejxt pïnë ka’ ja mne’kx sää jyaty ku jate’n xjëë’kxmatsy ja ujts- ne’ekï ëyts ja tëëtsï xmïtä’nt mää ja kujp ujts miti’ pä’ämtunp jïts ka’ mnay’atsëyïyït uk xjaakyïkwïntïkë’ëty ja mne’kx jë nyëëj. ¡Yïkjëënï! Ëyts nay jam xpäätt ja pejk tsop miti’ ja kyujp kujo’ojkïn mää xpääty ja saguaro.


 

7.

Ja mëj ujts miti’ yyïkxëtejp yëjk álamo jïts niypäjpkïn t’ijxy jamts ja’ jë ëy’äjtïn tmï’awijxy-ja ap. Nayïte’nts ja mëj ujts tnïkäjpxtë mää jë nëëj yyë’ëyy jam të’ëts etjotp uk mää jë nëmu’ut jajp muum nääjxpatki’py. Ïjxä’ mää jë jïyujk të yyë’ëyy. Payë’ëy ja miy’uk uk ja wääjx jë tyuu’, ja’ts mtuu’wäwïyïp mää jë nëëj y’ity. Ka’ts ja uux jïts ja tsatsy nuko jë nëëj tnïka’aktë. Ejtpxï jïte’n ja ëtsëm jë nëtuu’ tkuyë’ëtyë. Nayïte’nts jë nëëj xpäätt määjaty kyakwïtettë ja joon ejxïm ja kuuk uk ja päk. Wïntsuujts ja’ y’uuktë. Pïne tutä’äky jïts naxpy kyaajkjë’ëktë, payë’ëy. Pïnë mää jïte’n ja’ tsyoontë jamts jotmëny x’atspäätt jë nëëj jïts xyïk’utst ja mxuty uk ja mtu’ujts.


 

8.

Nëmpts tijy ja Herodoto, kuïk ja mëjwïntsën Cambises jë nyïkupojkpë ojts tyïktïkëy (wïxijkxymäjk mil ja jää’y) pu’ tëëjky’akujkpy jam Egipto, majtsk mil jakujpk jumëjtyïp. Jajpts ja të’ëts etjoojt yu’utsy tyïk’ity tiijaty tuu’nïyïp; ka’ts tii yyïkpäätynïm miti’ xtukmupëjkïnp sää ja Herodoto wyä’äny. Atsu’ujkyï ja pu’ tëëjky y’atspïti’iky-juunjaty pyïti’iky kuu ja xuxy poj yyë’ëyy ku yïkxon y’atswïtsuky- jïts t’atsë’ëkï ja tuu’yë’ëpyë jam të’ëts ejtotp. Ja pujx miti’ jam Mojave të’ëts etjotp të yyïkpïktä’äky, të’ïk tkejpxnï ku ja poj tu’uk makë’pxy ja tïki’pxy mil metrï yyë’ëyy tu’uk oorï. Ku jë tëëjky uk jë pu’ tëëjky pyïti’iky, yïkxejytujkpts ja pujxky; nukots ja poj otii pïktä’äky ttsajpkujy jïts nika’ yïknïjäwï tiijaty jïte’n ja’. Pujxkoo’tspï’ants ja pu’ wyïnpity ne’kxkijxy. Ïjxnëjkx’ampy ja poj x’atanït. Atïkak’ampy nayko’okïyï pïnë mää tu’uk jë näjxkojpk xpääty. Naywïnmätsïyï uk naywïntsumïyï. Ëy otii ja m’ääw jïts ja mjëëjp xtanïwetst uk xtawïntsu’mt. Koojnjë’ëk ja mwïnkeek jajp mnajan pejnyjëtpy (jïts ka’ ja poj jë y’ääw y’ayuujk jam tkee’tstä’nt). Awejx kunïm y’apäätït. Ka’p ja Godot mää jyä’äty, nukots ja pu’ tëëjky jë akï tuu’ tpayë’ëyy.


 

9.

Jantsy myëëpyts jë tsep ja serïjïyujk miti’ africana yyïktejtëp pënjaty jate’n tuu’yë’ëtyëp tuki’iyï America et näxwii’ny. Jaats muum miti’ ja’yï nuko nyawïtijtpy ja jää’y, ja’yïts jïte’n ja’ tyipy pïnë yyïkjää’mp. Jate’n sää ja anuu’kxï serïjïyujk, kë’kijxyts ja’ kyïjxke’eky jïts ja anuu’kxï twï’uuky kunïm kyu’uxyï. Pïnë ka’ xjäämy ka’ts ja’ tyipy jïts ja’yï kyakkojmï ku të kyuujxïnï. Jaamïts jïte’n ja yïk’oo’kpë serïjïyujk, miti’ ja tyeety tyääk apiky etjoojtp tsoo’ntëp (Nï’eepxtutujkjëëjp ja’ ja serïjïyujk tteetyïtë ttääkïtë miti’ tsoo’ntëp Tanzania jïts ayoo’nkëjxp ojts yyïkmastu’uttë jam’ampy Brasil), wenkïmts ja’ ja tsyënatyääjk tnïkupoktë. Niynay jate’nts ja’ t’ejxtë sää ja serïjïyujk miti’ ka’ awä’än. Ja africana serïjïyujk-miti’ jam tuntëp wïntsën’äjttëp Sonora të’ëts etjotp- jamts ja’ nyaymukyïyïtë mää jë nëmu’ut jïts mää ja tsop të pyijy. Nyïkupoktëpts ja yïk’oo’kpë serïjïyujk ja pya’an ku otii jyäämïyïtët: May’ampyts ja’ nyïpïtë’ëktët. Niy’ee’pxmäjk metrï naxy mtanït jakam mää ja’ jë tsyënatyääjk (mëj tsënatyääjk), näjxkojpkwiiny (jïtun jïts tajut) të yyïkkëjy, tsopkëjxp, omiti’ipë kujp ujtskëjxp, poo’kxtääjkkëjxp miti’ ja wenk tuu’yë’ëpyë yyïktäntëp. (¡Jajppäätts ja’ jë pya’an të ttäknïtë nëëj’ataa’m’ii’ny y’ajuppatki’py!) Pïnë m’ijxpy may ja serïjïyujk jaayï kyakwïtettë uk xmatëy ku yïkxon y’amu’utë, ka’ mwä’k’ëyït. Ja serïjïyujk miti’ yïk’oo’kp, ja pïktä’äkyts ja’ y’ejxkäjptëp miti’ mëjk uky uk miti’ tsamämp-miti’ wetkijxy uk wääykijxy-ejxïm ja wääyma’ajt. Pïnë mnï’awïtejtïyïp ja serïjïyujk may’ampy, ka’ mxäjyë’ëty jïts ka’ xkoxt. ¡Put! Uk jë mej wet nayta’apïtetïyï tuki’iyï. Pyayë’ëpyts ja africana serïjïyujk tiijaty ja myïtsep tyunpy, ja’yï t’ejxtë ja jo’kx xejy miti’ yyïkxajpïtsëmp. Ja wïnpojk tyimytsojkïyïp jyaakyïkkupokt (ka’ts ja xejy y’uknäjxnït ku ja jëëjp jïts ja ääw kyeejxji’iky). Pïnë myïktëjpp, ïjxä’ mää mnayyu’utsïyït. Jatyï, mëët jë mkë’, uk jë tätsktiy uk jë mutsk tsääj jëpxuu’ny xjuutt ja tatëjp miti’ të myïktanïkuupy (ku ka’ xjuutt mjaakpä’ämtun’atë’ëtsïyïpts ja’).


 

10.

Yïkxonts ja jïkukääj të’ëxy ja myäätääjk tnïtä’äky. Ejtpts ja’ tyuny, koots tunpts ja’ jïts yïkxon twejtstiy ja tyä’äky jïts jajp tyäntë ja mutsk jïyujk miti’ jaayï wïnkon wïtejttëp. Nëmtëpts muum ja jää’y pën jam tsënaatyëp Texas Jyo’kxpoj’äm kuïk ja jïkukääj miti’ jate’n may’ampy yë’ëmyujktëp koots, ja ëëky jää’yïk ja’të miti’ jajp nääjxpatki’py atspïtsëmptëp; ja jïkukääj yää’y miti’ waanï yïktsaatsyïp, niyjaats ja’ pyïtsimy ku jyoo’xnï ja xëëw. Pïnë mpatpy muum, yyïkjujky’ät jïts nayïte’n mjujky’ätt. Kuts a’ëy’ampy xjäämt ja’pë pëëjxy miti’ ja xyejytëjk kawïnääk ääyïn, mtsu’utsïyïp uk mwaatsïyïpts ja’, ja’yï ja myaats pëjk mtanïwëjïyït. Nay jate’n sää jë ajpky, tëkïpts ja pyëjk ja’ m’äkjëtpy jïts yïkxon jyäjtëkït (tsyu’utst, kyeejxjë’ëkt, nyatajtjë’ëkt). Kuts tyimyjïnäxt, pïnë mwïntëjkïyïp ja pyëjk, yïkxonts ja’ wenkïm jyäjt ejxïm jyäjy ku jë niiyway myïktawïnkuwëjït uk myïktawïnkuxujït. Näxpts ja’; ja’yï jïte’n xjää’myatst ku jam tijy Italia may jë jää’y ojts tmupëktë kuïk ja jïkukääj wyeetsyïyïtë ja’yï’ïk ja’ tsyë’ëky ku t’atstë ja etsy miti’ yäm xyëtejtëp tarantela.


 

11.

Ja xakäk tsamämpë miti’ ejtp jam’ampy mää ja xëëw pyïtsimy-niykafwee kyaxi’iky (ëyts ja’ yyaakt majtsk metrï’an)- jamts ja’ may’ampy y’ity América del Norte të’ëts etjotp. Jamts ja’ nyiyyïkpääty mää jë ujts muum te kyujäänäjxnï jïts mää niy’ap, jaats ja’ pyïtsëm’ukwä’äny ku yë et näxwii’ny jyo’kxtä’äky, kakeey ja pijy pyïtsëm’ukwä’äny. Y’apäjk ajëënkijxyts ja’ ja xë’än jë jyo’kx’äjtïn tpiky jïts yïkxon muum ja nye’kx tyii’kxy. Tii jïte’n ja’ jyatyjii’kxpy: peeny jïts jë pi’ixtyäk. Ka’ts yïkxon yyïknïjäwï wïne’n jïte’n ja xakäk tsamämpë y’ayoo’ntunnï-ja’ïk jïte’n mäsï jë jää’y tsyu’tspy yä’tpë et näxwii’ny. Jawyeen x’ejxt ja xyïyuu’ny. Ejx ku muum nïke’exy pejkïm tyïktany ja nääjx mää të myä’äy. Nayïte’nts ja xakäk ttunwïnpity ëy otii, wïnpejtkomïpts ja’ mää y’atsmä’äy. Majtskpikyts ja tsää’ny miti’ nïjëën (pïnë sää ja xyapät). Ja xakäk tsamämpë, ja’pë xapäts ja’ pyatsimpy miti’ yyïktejp hemotoxina, ja’yï ka’ tyimy jate’n myëjkï sää muum jë wenk tsää’ny jë jya’. Ja’yïts jïte’n ja’ jyaakmajatä’äky ku kom’ampy ja xapät tyanïkuupy tuktënyï kënk’ampy xuu’nyïn. Tyakaajkïpts ja xapät ja ni’ijpy jïts tyïkmä’äty, nayïte’n ja ne’kx tyïkmä’ttëkï jïts ja ni’ijpy jate’nyï tyïkxeemy. Jëë’, tïkäjtspts sää tu’uk jatu’uk ja jää’y jyaty ku jë tsää’ny tsyu’utsyïyï. Kuts säyï tu’uk jë xakäk tsamämpë mtsu’utsïyït-masï jaa myïtïkëëkpë uk myïmaktäxkpë po’-kyïtïkëëk minutï’ants jatyï tsyäjptsït mää të myïktsu’utsy jïts kyeejxjë’ëkt. Kuts ka’ myïktsëyït nay jate’nts ja mne’xk jyätt sää nïtuki’iyï xyïmë jättë: kajaa kyeejxjë’ëkt, pïjujpëkp, tutä’äky ja mni’ijpy yyë’ëtyëkït, mkupäjk pëkp, kajaa pyëkt jïts jë ni’ijpy xtä’ätst. Ka’ x’axojtstukt uk xnï’atsujktu’utt mää të myïktsu’utsy. Ka’p jë tsëëy x’uukt miti’ jë kupäjkpikyï yyïknajxpy. Ka’ tii xjëë’kxt. Pëk jë wet jïts tiijaty mmëët mää të myïktsu’utsy. Ka’ m’atë’ëtst, ka’ nuko kajaa xyïkpïtë’ëkt ja mtsaatsyï. Ëy opën tukyïkwä’äts mää të myïktsu’utsy. Jïts tii akuwänï mtu’np-tyukïmts ja tsawää’n iiy-käjpx 9-1-1 uk 0-6-6; jatyï x’amïto’ot jïts myïktsëyït.


 

12.

Nëmpts namay wyä’äntë kuïk ja käjpy miti’ juun jë y’äk jïts jam y’ity Arizona, miti’ pu’ts tajäjnäjxpïm jïts niykafwee wëëxy, ka’pïk ja’ yyïk’ëëky. Ja mëj käjpy, tsuuwïtejtpë, ja’yïts ja’ t’ïjxä’äy mää niynek, koots jïts nek tu’ukxënaxy. Pïnë mtëjpïyïp tu’uk jë käjpy, wïpo’ot ja tsaatsyï; ka’ tii xjëë’kxt kunïm tuktujk oorï’an nyäxt. Jotmëny jate’nyï mmëjkpiky. Tïkatsymïts ja pëëjxy miti’ yyïkxëtejp parda reclusa, kuts ja’ wyeetsy, ja et näxwii’ny jyäwï mnïpïtë’ëjkïyïp. Ja’yï xjëp’ejxt jë xïmimyï, jëënï, jotputyï, iitsyï; natajtjë’ëkp, tsäjptsïp, pïjujtëkïp jïts yyaa’k’atë’ëtsp ja mtsaatsyï kunïm yyïktawejktu’utt jïts yyïktsëyït. Jamts ja’ yyïkpääty kipy të’ëtskëjxp, wä’äts ja’ yyïk’ejxkapy ku nïke’exy kyupäjkkijxy kyaxi’iky sää tu’uk jë jë’ëjtkow.


 

13.

Mpäätïyïpts jë xïmimyï waanï ku y’any jïts jë mne’kx jë nëëj ttsojknï. Uuk, poo’kx aptuujy, jaa jë nëëj x’ïjxä’ät ku jyäjtä’äky uk ku jyoo’xnït. Ku ja xë’än mpä’ämtunïyït mjää’wïtyëjkïnïpts ja’ ku mjotkëxt, mkumu’ukït, m’oo’kwïnpett, mjotputt uk m’ëëtst. Käjxpwïnpet: Uuk, poo’kx aptuujy, jaa jë nëëj x’ïjxä’ät ku jyäjtä’äky uk ku jyoo’xnït. Ku yïkxon mnï’ä’nt jïts mjotkëjxnït, m’anuu’kxïtyëkïpts, nuko nek jïts oo’tspïm ja mne’kx xjäwït, poyjë’ëkp ja mxejy, wejtsk mnayjäwïyït, mjaak’oo’kwïnpetp, mjotputp jïts m’ëëtst. POO’KX. Pïnë tii mejts mtunpy jaayïp ja’ts jïte’n tyanïpäätp pïnë mjujky’ätp uk m’ookp. Jëënï jïts xïmimyï pätp ku nuko njaakmëjktuu’nïnt jïts nyë’y’atëëjtsïnt ëy nja’oo’kwïnpetwännï’am. Jatyïts tuki’iyï jyïnaxy-ja mne’kx ka’ y’ukmajatäknï, m’ookwïnpettp, nuko ja mxejy pyoyji’iky jïts ja mjoojt wenkïm pyutt, kajaa ja mne’kx jyo’kxïtyëkït, ni ka’ x’uknïjää’wïnït mää mejts jïte’n, ja mne’kx ka’ y’uk’atëtsnït, mnaynïtäätsïyïp jïts ni ka’ xjäwït, mwïnyä’äxp. Ku ja jëënï jïts ja xïmimyï myïwän’ati’itsy pëjktëkïpts jë mkatsy jïts jë mkenky, mwïpejpyë’ëpy, jïts ka’ m’ukwejnït. Ka’ts mejts mmajatä’äkt jïts tuki’iyï xyïk’amo’ott. Käjpx ne’ekï jatyï 9- 1-1 uk 0-6-6.


 

14.

Mäjtspts ja kujp ujts miti’ cholla yyïkxëtejp, uk tsop te’pxjë’kpë. Ëy ja’yï waanï xjajixy, jatyïts ja kujp nyïpïti’iky. Wïkon m’äkkijxy jïts mwetkijxy waanjaty, mëët tu’uk jë tsääj, jë kipy uk jë tsujx: ja kujp amuum… mëj kujp miti’ të mmatsyïyï… tsuu’kxy kujp uk ajpky. Ja ajpky miti’ muum jaaktänp kë’mts ja’ tutä’äky pyïtsëmnït.


 

15.

Monocotiledónea arborescente. “Mothers of the Disappeared.” “I Still Haven’t Found What I’m Looking For.” “Bullet the Blue Sky”: “Put El Salvador through an amplifier.” Juunjatyts ja’ ja’yï kë’m nyaytejy’ityïyïtë (nëwmpït jää’y uk Irlanda jää’y jajp Estados Unidos), ja Josué ujts jë pyijy wïkä’äp tsujxk- pu’ts-sää jë jëën-ku ja jo’kx et tsyoo’ntä’äky. Jate’nïk ja Mormon jää’y txëtejtë ja’pë ujts –mutsk ujts ja ja’- sää ja “ujts miti’ käjpxäkp”. Jää’y kë’ïn ja y’awäj t’ijxy, jïts ttamï’ejxïtë ja mëj kuxk, miti’ majpxy jë y’ääy, sää ja tsajpkäjpxpë Josué miti’ jajp tsajpnëkyjëtpy yyïknïmatyäkp ku tnïkumï ja et näxwii’ny mää ja kyäjp tsyënatyä’äkt. Ja Josué ujts ja y’awäj myïktu’np ku jë mpäjk tyëjt jïts ja’ xta’atsummukt. Pu’uy ja y’ääts jïts xwïjëë’kxt ja jyoojt miti’ ja ke’ex yïknijkpy (ku ëy otii kyeejxjë’ëkt uk ëy otii mnïjëënïyït).


 

16.

Ëypë tsëëy, ke’ex tsëëyts ja kipy miti’ yyïkxëtejp creosota miti’ ëy omää ejtp, xïmumpëjkpts ja’ ku kë’m nyay’akojnaxyïyï. Ëyts ja’ 9000 jumëjtïn jyujky’ätt, patsts ja Tohono O’odham jää’y ijty wyïnmaytyë kuïk ja’pë ujts tyimy majää’y miti’ yää et näxwii’ny ejtp. Ku ojts ja et näxwii’ny mej wyïnpëjtu’uty jaa 1962 jïts ojts tyïkkutïkëy ee’pxtu’uk ja creosota kipy jam Nevada käjp, kyïmäjk jumëjt ojts xyïmumpëktë nï’ee’px sää jeexyï nyaynïkupëkyïyï. “Ka’p ëëts xyïkpïtë’ëkt”. Hiroshima mon amour-ja’yï ka’ jë oo’kpë aka’ax tee, ka’ tyëyï, ka’ jë aka’ax mää. Tyimy ja’yïts ja creosota kipy yyënyy-kutääy jujky’äjtpëts ja’.


 

17.

Tutä’äky myë’ëty mää tsääjjoojt, mäsï ku koots mwyïtett uk ku të wenkïm wyïtsuky. Ja’ts myïmajtsk ayoo’n miti’ yïktsaatsyïp uk yïk’oo’kp, ku mpatee’mïnt mää kats’ääw jam të’ëts etjotp (myïjawyeen ayoo’n ja tëëtsï). Ne’ekï ëyts ku tutä’äky myë’ëty nuko ku x’ijxy mää jënts mtewä’äky. Ejxkäp ja et näxwii’ny: ejx mää tsääjjoojt jïts jaxk. Mëj tsääjkijxy yë’ëy miti’ jyäwï ka’ pate’mp. Jaa myë’ëty mää ujtstayonï. Nïjawï ku ejtp jaak’ayoo’n ku mwïnäkt ka’ ku mpatt. Täjk yïktun jïts x’ejxmätst sää ja nääjx mwïnki’ijy. Ku mëët jë wenk jää’y myë’ëty, wïnkeey’ampy naypayë’ëyïyïtë, ka’ pën tiiyï xwïnyë’ëty mää wïnwïnäk (Pïnë ka’ts, ja’yï x’awejxt ku ëy otii mpatïyït pïnë tii myastutpy uk pyatimpy ja jää’y miti’ mpayë’ëjyïyïp.) Nay jate’n sää ja tsääjjoojt tuu’ ëyts mejts ja pu’ jïtun xkuyë’ëty. Nayïte’n yë’pë nääjx ejxkäp. Ka’ tu’ukyï myë’ëty jam pu’ jïtunkëjxp-niyjate’n yë’ëy sää ja Fremen jää’y ttuntë. Ka’ myë’ëty mää ja pu’ jïtun jam’ampy wyïnkeeyï mää ja poj mëjk yyë’ëyy. Jaa myë’ëty mää takëëjk nëtuu’ïn, ja’yï x’ejxt mää muum jë jut (ja’ts nyïkajpxpy ku jajp muum tawok ja nääjx) jïts mää ja mo’ntsnääjx të kyä’kxjë’knï. Ëyts ne’ekï myë’ëty jam pu’ jïtunkupäjkp mää ja jëjk pu’ nuko atejmuky të jyuu’nnï wïnkeey akeey. Tu’ukyïts ne’ekï kupäjkp myë’ëty, pïnë ka’ xtanäxwä’äny xtatëkïwyä’äny ja pu’ jïtun–jate’nts ja’ yyïktanaxy kakeey ja xejy, pajtp jïts wïnäjkp.


 

18.

Ku wyïtsuky, uk n’ejxjo’ojxïnt, ëyts ja’ nekïm t’atsjäwïtët pën än’oo’kp jïts tsëëjtsïp. Ayoo’n tunpts ja anatuuj nayïte’n, ku y’anatuutëkï Nëwemp niyjaa myïmakoxk po’ jïts myïmajktu’uk po’ïn y’apäätï, nay jate’n sää ja xë’än y’ayoo’ntuny miti’ yïkxon tsaapy jam Sonora jïts Chihuahua të’ëts etjotp. (Ku y’anatu’uy, tuki’iyï jyäwï pyu’uy.) Niyjatyï, mejk’ampy ja nëkom kyïtä’äky tsääjïn ja nëëj mëjk yyë’ëyy mëët jë nääjx jïts jë kipy. Atsu’ujkyï ja nëkom jyä’äty, jääp ja nääjx jïts ja poj tuki’iyï tjëë’nkixy. Wïnjë’ttutp ja nääjx jïts ja nëkom wenk tuu’ tpëjknï. Xujxp ja poj, tuktënyï wyïnaky –sää ja papelot kyupojnaxy. Ku ja yoots nyaymukïyït, ïjxä’ mää jë nääjx niykëjxp, ejx mää ka’ jë mëj ujts tee ni jë jïtun jïts jë näjxkopjk. Ja wïtsuk, ejtpts ja’ jyawyenïtë, ja’ts ja kom tuuj nyïkajpxpy. Ku ja nëëj wyïnäkt, tänäx ja tsuj tunk pëjkk-miti’ tuknäx të yyïkkee’tstany pu’kijxy sää jë et näxwii’ny jë nyïnëky pyïtsimy uk jë Braille nëky akiipyaky.


 

19.

Nayïte’nts ja xux yyïk’ëëky të’ëts etjotp. Xïmë tïkäjtspts ja poj ja tuuj ku ja et xyujxtä’äky, mëëtts ja’ myiny jë xuxy tuuj, jë tëtst jïts jë tsuxjt. Ku yïkxon tsuj n’ukpawïnmää’yïnt, jamts mejts jeexyï jë mmajpxy wet miti’ ka’ tapojnäjxp jïts nay ka’ tyaxoo’knaxy. Ka’tsïn jate’n ejtp jyaty, kaajkï ja poj jïts mnayyu’utsïyït muum mëj tsääj’akujkpy. Jekyts ja tsääj jo’kx y’ity ku të nyï’any. Ka’ mnayko’okïyït nääjxkijxy nay ka’ jë jut xtäjt. Poyji’ikykëjymïts ja pu’-ku ja ne’kx tyïkxeemy- ni ka’ ja poj, pyëkpts ja mjo’kx’äjtïn ja’ jïts wyïyë’ëkyëxt kakeey jë nëëj.


 

20.

Ka’ mtsë’ëkït. Ka’ nuko mtsë’ëkït. Pïnë të mjotkëjxtïkëënyï uk ka’ yïkxon x’uknïjää’wïnï mää mejts jïte’n mwïtity, nïjäwï ku ka’p jate’n yïkxon ka’pxy mwïnma’aty. Tutu’utyïnts ja xë’än tnäjkxyë’ëyy ja kukë’ëx. “Ka’ts tii tyunyïyï ku xkupëkt ku ka’ mmajatä’äky”. Kupëk määpäät kë’m mmajatä’äky. Yïktëpyëk ja telefono. Ïjxä’ mää tpiky jïts mkäjpxt. (Ja’yï iiy myë’ëty pïnë ka’ tpiky jïts mkäjpxt. Yïk’ook jatïkoojk jïts ka’ ke’m y’ookt jïts mejts nay ka’ m’ookt. Yë’ëy, nay jate’n tunkojmï. Yë’ëy, nay jate’n tun kunïm xpäätt mää tpiky.) Käjpx 9-1-1 uk 0-6-6. Pawïnmaywïnpet-ne’ekï ëyts ku yäm mjujky’ätt jïts japom wïxëjkp ja të’ëts etjoojt xtanäxt jïts ka’ jaayï ja jujky’äjtïn xmastu’utt.


 

21.

Nïwitsy jë mne’kx xyïk’ett määpäät x’ëyjäwï. Ku jë xëëw tsyä’äyy ka’ts ja’ ja’yï mkayïktuu’yë’ëyïyït, nayïte’nts ja’ tyïkjïnaxy ja tëëtsï jïts ja jëënï. Jäjwïnpejtpts ja xë’än pu’kijxy jïts tsääjkijxy jïts jate’n kyaxi’iky sää jexyï any nëëjkijxy myë’ëyy uk “ja et näxwii’ny jë jyu’uy” (¡Nayïte’n x’ejxy’ett jë mween jïts ja xëëw ka’ myïkwïnjooxïyït!) Jo’on ja mwet xyïktu’nt, tëë’tky jïts ka’ nuko yëjk. Jotmëny niyjääm-kafwee, niypoop, joox pu’ts, joox tsuxk. Pawïnmay ku kë’m xtanïpäätt wïne’n mpujxkyït (ja wetts matsyoop). Pïnë mpatpy jë nëëj miti’ ka’ ëë’yïp x’uukt, yïkxook ja mnajan. Jotmëny niywenk mkaxë’ëkt uk niywenk mxuukt, ka’ts jïte’n jate’n nuko kajaa m’anuu’kxït. Tsojkïyïpxï jïte’n ku tuki’iyï xyïkjakt-yïkjak tiijaty mmëët, määpäät mmajatä’äky.


 

22.

Ja’yï’amts namay nyëmtë kuïk ja et näxwii’ny ttanïpääty sutsoo tuki’iyï ka’pxy tyuu’yë’ëty. Tyimytïkäjtspts ja et näxwii’ny, ka’ts ja’ nayïte’n sää atëm njää’y’äjtyïntë ku kuwänï n’atsoowïnpijtyïn ja pujx ja käjp, ja kë’m mïku’uk, ja tunk ja pëjkk, uk ja tamajää’wïn. Mnïjää’wïnyïpts mejts ku ka’ ja’yï ja et ja nääjx uk ja tuuj ja poj tyimy mëj ayoo’n. Ka’ts jïte’n muum nuko otii ttyimymëjpïktä’äktë. Tëts jïte’n ja putëjkïpë nyaytamïyëxyïyïtë ku tpukë’ït tpuxäjït pën jïte’n ja putëjkïn tsyëjkpy; tukpatun jate’n ja wyäntä’äky. Ka’ nuko jë wenk jää’y ja mjujky’äjtïn xkëmo’ot.


 

23.

Ku nitii kya’ëyït –nay ka’ yä’ät pujx, yïkmëjï jë jëën jam nääjxkijxy, jakam mää awä’äts jïts ka’ jë ujts jë kipy tee. Tsop jïts otii kujp ujts yyïktun. Jate’n ja jëën xpëjk’ëyït sää ja “X” yyïkjä’äy-yë’ts ëy omää yïkjää’kyukïp ku jam jë ayoo’n jïts jë putëjkïn tsyëkyïyï-ka’ts yë’ tsyëkyïyï yyïkjaanyäxt.


 

24.

I.

Ku jamajtsk oorï’an tsyokïyït jïts ja xëëw kyukït uk majtsk oorï’an të twïnäjxnï, kup tu’uk jë kipy (tu’uk metrï’an yyënyït) jajp nääjxjëtpy.

Kontä’äk tu’uk jë tsääj pïnë mää ja kipy jë y’aka’ax jyëpkixy.

Awejx ee’px minutï’an.

Kontä’äk jatu’uk jë tsääj pïnë mää ja kipy jë y’aka’ax jyëpkëjxkojmï.

Akee’tsmuk ja tsääj, jaa xyïktsoont mää ja myïjawyeen tsääj jïts xkee’tsnëjkxt mää ja myïmajtskpë, jïts xtukwïnäxt majtsk metrï’an. Yë’ts mejts mtuk’ejxïyïp mää ja xëëw jyïptä’äky jïts mää pyïtsimy.

Keets jatïkoojk ää’kxnäx’ampy jïts kujk’ääjy xtuktanäxt ja myïjawyeen kiitsy.

Tanay’ëyï jam mää nyaywïnaxyïyïtë. M’anäjy xyïktä’nt mää ja xëëw jyïptä’äky jïts iiy jate’n Xuxypoj’äm mwïn’ejxt.

Wï’ejx ëy otii miti’ mtuu’wäwïyïp ku jate’n’ampy myë’ëty. Nïnëjkx jampäät tii të xwï’ijxy. Tuki’iyï tunkojmï nay jate’n.

II.

Ku kyootsït, ïjxä’ ja määtsä’ miti’ yyïkxëtejp Osa Mayor. Ejx namajtsk ja määtsä’ miti’ ja’ nawïtejtïyïp.

Natsjäwï ku jam tu’uk jë tejpxy wyejtstiiy mää ja’pë määtsä’ jïts makoxk’oojkïn jyaakyënyï wïne’nïn ja’ jyakamïtë. Jamts x’ejxpäätt ja Polaris, ja Xuxypoj’ämït määtsä’, jamts ja’ m’awejxïyït (Jam määtsä’ jyëp’äm miti’ Osa Menor yyïkxëtejp).

Natsjäwï ku jam jatu’uk jë tejpxy wyejtstiiy mää ja Polaris jïts jyä’äty mää ja tun ja kojpk jam jakam kyaxi’iky. Ja’ts mejts mtuu’wääkojmïyïp Xuxypoj’äm.